Eesti füüsikaolümpiaad

Jooksev info, ülesannete arhiiv, õppematerjalid

IPhO 2021

| Comments

Möödunud nädalal toimus 76 riigi ja 368 õpilase osalusel Leedus korraldatud rahvusvaheline füüsikaolümpiaad IPhO 2021. Kõik Eesti õpilased jõudsid auhinnalistele kohtadele: võideti pronksmedal ja neli aukirja.

Eesti võistkond (vasakult): Joonatan Ristmäe, German Lužin, Richard Friedrichs, Uku Andreas Reigo, Simon Selg

Olümpiaadi korraldas sel aastal Leedu, kuid olümpiaad toimus online-formaadis, kus iga osaleva riigi võistkond osales distantsilt oma koduriigist. Eesti õpilased kogunesid olümpiaadi ajaks Tartusse, kus ülesannete lahendamine toimus Physicumis. Tavapäraselt oli olümpiaadil kaks võistluspäeva – üks eksperimentaalülesannete lahendamiseks, teine teooriaülesannete lahendamiseks.

Korraldajad olid eksperimentaalülesannete katsekomplektid eelnevalt postiga üle maailma igasse osalevasse riiki laiali saatnud. Eksperimendis uuriti erilist tüüpi kondensaatorite omadusi, kus mahtuvus sõltub nii pingest kui temperatuurist. Samuti uuriti temperatuuri mõju valgusdioodide omadustele. Kõik elektroonikakomponendid paiknesid olümpiaadiks spetsiaalselt kavandatud trükkplaadil ning õpilased pidid eksperimenti juhtima ja mõõtmisi tegema tahvelarvuti abil.

Teooriaülesannete temaatika ulatus geofüüsikast ja elektrostaatikast kvantfüüsikani. Näiteks uuriti ookeanide keskahelikke ja seismiliste lainete levimist. Arvutati laetud rõnga tekitatud elektrivälja ja avastati, et see toimib elektrostaatilise läätsena: ühest punktist välja kiiratud elektronid kohtuvad pärast rõnga läbimist jälle ühes punktis (analoogselt valguse levimisega läbi optilise läätse). Kvantfüüsika ülesandes uuriti Bose’i-Einsteini kondensatsiooni ja värvaine molekulide optilisi omadusi.

Ülesanded eesti keeles: Teooria Eksperiment
(Tekstide tõlge: Andres Põldaru, Taavet Kalda, Kaarel Kivisalu, Mihkel Kree.)

Ülesannete lahendused on ingliskeelsetena leitavad ülesannete arhiivist.

Eesti õpilased esinesid hästi, kõik meie õpilased jõudsid auhinnaliste tulemusteni. Simon Selg (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. kl) pälvis pronksmedali ning Uku Andreas Reigo (Miina Härma Gümnaasium, 11. kl), German Lužin (Narva Pähklimäe Gümnaasium, 12. kl), Richard Friedrichs (Gustav Adolfi Gümnaasium, 12. kl) ja Joonatan Ristmäe (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. kl) teenisid välja aukirjad. Olümpiaadi tulemuste pingerea parimad kohad hõivasid tavapäraselt Aasia riikide õpilased.

Hetk tulemuste väljakuulutamisest lõputseremeenial (kuvatõmmis Youtube’i videost).

Alloleval graafikul on näha Eesti õpilaste tulemusi võrdlevalt meie läbinaabrite Soome, Läti ja Rootsiga, kellega ühiselt Põhja-Balti olümpiaadil IPhO võistkondade koosseisud välja selgitasime. Võime tõdeda, et saavutasime naabritega võrreldes üsna sarnaseid tulemusi. Kui meie õpilastest jõudsid auhinnaliste kohtadeni kõik viis, siis naabritel kolm või neli õpilast. Graafikul esitatud diagonaaljooned tähistavad teooria- ja eksperimendipunktide koondsummat, mis vastavad aukirja ja pronksmedali piiridele.

Eesti ja naaberriikide auhinnalistele kohtadele jõudnud õpilaste tulemused. Koondarvestuses liidetakse teooria- ja eksperimendivoorude eest saadud punktid. (Algandmed)

Lisaks ülesannete lahendmisele olid Leedu korraldajad õpilastele planeerinud ka mitmekülgse vabaajaprogrammi, kuhu mahtus nii teaduslikku sisu (õpilastele pidas ettekande Nobeli preemia laureaat Didier Queloz, toimus ettekannetega sisustatud Science Day), kui ka meelelahutust. Lisaks korraldas teaduskool õpilastele Tartus ühisüritusi koos rahvusvahelise matemaatika- ja bioloogiaolümpiaadi võistkondadega, kes samal ajal Tartus samuti distantsilt korraldatud olümpiaadidel osalesid.

Olümpiaadile eelnevalt korraldati Eesti õpilastele eksperimendilaager Tartus ja teoorialaager Orissaares. Õpilasi juhendasid laagrites ja olümpiaadil Andres Põldaru, Kaarel Kivisalu, Taavet Kalda, Jaan Kalda, Mihkel Kree. Olümpiaadi aitasid Tartus läbi viia Hans Daniel Kaimre ja Andreas Valdmann.

Eesti õpilaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel koordineerub Tartu ülikooli teaduskool ning rahastab haridus- ja teadusministeerium.

IdPhO 2020

| Comments

Eesti võistkond võitis rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaaidlt kaks hõbemedalit ja kolm pronksmedalit.

Vaatamata tänavusele ülemaailmsele kriisile toimus 7.-15. detsembril siiski ka sel aastal rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, IdPhO2020, vt olümpiaadi koduleht. Vaid mõnekuulise etteteatamisajaga võttis olümpiaadi korraldamise enda peale Venemaa (Moskva ülikool ja haridusministeerium) ning see toimus arusaadavalt muudetud formaadis: ülesannete lahendamine toimus igas osalevas riigis koha peal, kuid muu olümpiaadi korraldus oli keskselt juhitud ning üsna sarnane tavapärasega.

Eesti võistkonna koosseis selgus kevadel internetiformaadis toimunud Põhja-Balti füüsikaolümpiaadi tulemuste põhjal ning võistkonda valiti: Konstantin Dukatš, Kaarel Kivisalu, Kristjan-Erik Kahu, Jarl Patrick Paide, Hendrik Vija.

Vasakult: Kristjan-Erik Kahu, Kaarel Kivisalu, Jarl Patrick Paide, Hendrik Vija, Konstantin Dukatš. Foto: Kaur Aare Saar.

Eesti õpilased lahendasid ülesandeid Tartu ülikooli Phsicumis. Võistlusvoorud toimusid kahel päeval, kus tavapäraselt lahendati ühel päeval viis tundi teooriaülesandeid ja teisel päeval eksperimendiülesandeid (linkidelt avanevad ülesannete eestikeelsed tõlked). Korraldajad olid valinud mitmekesise temaatikaga ülesanded ning need hästi ette valmistanud. Teoaariaülesannetesse mahtus nuputamist nii klassikalise elektromagnetismi ainetel kui ka lasertehnoloogiate ja mittelineaarse optika valdkonnast. Eksperimendivoorus tegeleti kristallograafiaga, kus heade tulemuste saavutamiseks läks tarvis suurepärast intuitsiooni mikroskoopilise maailma ja valguse difraktsiooninähtuse seostamiseks.

Eksperimendivooru ülesannete lahendamine Tartus Physicumis. Foto: Kaur Aare Saar.

Eskperimendikomplektid olid kokku pandud Moskvas ning saadetud postiga igasse osavõtvasse riiki. Samuti olid Venemaa korraldajate poolt igale osavõtvale riigile määratud võistlusvoore koha peal jälgima ametlikud vaatlejad, et garanteerida kõikjal ausatest võistlusreeglitest kinnipidamine.

Olümpiaadist võttis osa 45 riiki ja 204 õpilast. Kõik Eesti õpilased jõudsid medalikohtadele: Konstantin Dukatš ja Kaarel Kivisalu võitsid hõbemedalid ning Kristjan-Erik Kahu, Jarl Patrick Paide ja Hendrik Vija teenisid välja pronksmedalid. Riikide arvestuses olid parimad Hiina ja Venemaa, kõik nende riikide õpilased võitsid kuldmedalid.

Parimate eesti õpilastena võitsid hõbemdalid Konstantin Dukatš (esiplaanil) ja Kaarel Kivisalu (tagaplaanil). Foto: Kaur Aare Saar.

Medalisaajad kuulutati välja üle veebi toimunud lõputseremoonial. Kuvatõmmis videost.

Olümpiaadi kohapealse toimumise korraldas Tartu ülikooli teaduskool. Ülesannete tõlkeid toimetasid ning lahendusi hindasid Kaur Aare Saar, Oleg Košik, Richard Luhtaru, Mihkel Kree.

Lahtine võistlus 2019

| Comments

Avaldame 23. novembril 2019 toimunud 30. lahtise füüsikaülesannete lahendamise võistluse tulemused, ülesanded ja näidislahendused.

Detailsed tulemused:

Noorem rühm: Koond 8. kl 9. kl 10. kl
Vanem rühm: Koond 11. kl 12. kl

Ühtlasi avaldame ka praeguse seisuga (eelmise õppeaasta lõppvooru ja nüüdse lahtise võistluse põhjal) olümpiaadi lõppvooru 4.-5. aprillil 2020 kutsutavate õpilaste nimekirja. Ülejäänud kutsed jagatakse 18. jaanuaril 2020 toimuva piirkonnavooru põhjal.

Ülesanded ja näidislahendsed:

Vanem rühm: ülesanded vene keeles lahendused
Noorem rühm: ülesanded vene keeles lahendused